Racing
© Jonathan Borba
Monaco on sisuliselt vormel 1 mitteametlik kodu: 13 praegusest 22 sõitjast on ametlikult selle vürstiriigi elanikud, mis tähendab, et sarja kuulsaim nädalavahetus on suurele osale stardiruudustikust päriselt koduvõistlus.
Monacos elavad praegusest rivistusest Charles Leclerc, Max Verstappen, Lando Norris, Oscar Piastri, George Russell, Lewis Hamilton, Carlos Sainz, Alexander Albon, Nico Hülkenberg, Gabriel Bortoleto, Liam Lawson, Oliver Bearman ja Valtteri Bottas. Alla ühe ruutmiili suuruses riigis on seega koondunud enamik F1 tänasest tippseltskonnast ning Monaco GP ei tähenda paljudele hotellielu ja logistilist pinget, vaid tavapärast kojusõitu pärast tööpäeva.
See muudab ka nädalavahetuse olemust. Gabriel Bortoleto, Monacos elav Audi sõitja, ütles, et on suurepärane lõpetada päev rajal ja minna siis koju õhtust sööma koos perega. Ta lisas, et sel nädalavahetusel ootavad teda kodus vend ja ema. Koduraja tunne ei teki siin tribüünidest või lipumerest, vaid sellest, et võistlus toimub sõna otseses mõttes oma tänavate ja igapäevaelu keskel.
Charles Leclerc, kes on Monacos sündinud ja üles kasvanud, kirjeldas seda vahet eriti selgelt. Ferrari sõitja sõnul on tema jaoks olemas kaks erinevat Monacot: Monaco võistlusnädalavahetusel ja Monaco väljaspool seda. Leclerci jaoks on vürstiriik eelkõige kodu ning oluline on ka lähedus sõpradele ja perele.
Max Verstappen on rääkinud samas toonis. Red Bulli maailmameister, kes elab Monacos alates 18. eluaastast, on öelnud, et Monaco on tema kodu. Ta on toonud põhjustena välja turvalisuse, sõbralikud inimesed ja selle, et see on suurepärane paik laste kasvatamiseks. Tema sõnul on tõsiasi, et seal peetakse ka Grand Prix'd, tegelikult lihtsalt lisaboonus.
Monaco tõmmet ei seletata siiski ainult tundega, et see on kodu. Vürstiriik pakub enamikule elanikele tulumaksuvaba keskkonda, väga tugevat privaatsust ja turvalisust ning head ühendust ülejäänud F1 maailmaga. Monaco helikopteriväljak ja lähedal asuv Nice Côte d’Azuri lennujaam teevad liikumise Euroopa võistluste, tiimide tehaste, sponsorürituste ja testide vahel lihtsaks. Lisada tuleb ka enam kui 300 päikeselist päeva aastas ning asjaolu, et paljud konkurendid elavad samas kohas, treenivad koos ja veedavad võistlustevahelise aja ühes kogukonnas.
Maksueelis on siiski endiselt oluline osa loost. Monaco elanikuks saamiseks tuleb näidata märkimisväärseid rahalisi vahendeid ja veeta suurem osa aastast vürstiriigis, kuid vastutasuks ei maksta seal tulumaksu. Norris tunnistas varem ka ise, et tema valikut mõjutasid „põhjused, mida võib ilmselt eeldada”, lisades, et nii teevad paljud sõitjad.
Samas ei kehti see loogika kõigile võrdselt, mis näitab, et Monaco fenomen ei taandu ainult rahale. Prantsuse sõitjad saavad Monaco residentsusest oma maksureeglite tõttu väiksema võidu kui enamik teisi ning seetõttu elavad Pierre Gasly ja Isack Hadjar Itaalias, Esteban Ocon aga Šveitsis. Just see kontrast näitab, miks Monaco on F1 jaoks muutunud enamaks kui maksuaadressiks: neile, keda reeglid soosivad, ühendab see koht koduse elu, privaatsuse, turvalisuse ja praktilisuse viisil, mis muudab Monaco GP suure osa stardirivi jaoks päriselt koduseks etapiks.