Bernd Mayländer ütleb, et ka pärast enam kui 500 vormel-1 etappi on ta turvaauto roolis endiselt närvis, sest terve stardirivi enda taga vedamine mõjub talle siiani hirmutavalt ja just see adrenaliin on hoidnud teda ametis ligi veerand sajandit.
FIA turvaauto juht Bernd Mayländer ütles taskuhäälingus F1 Beyond The Grid, et tunne ei ole aastatega kadunud. Kui talt küsiti, kas 20 või 22 maailma kiireima auto enda taga hoidmine on jätkuvalt heidutav, vastas ta: "Ikka on. See avaldab mulle siiani muljet. Jah, absoluutselt." Ta lisas otse: "Kui küsite, kas ma olen ikka närvis, siis jah, ma olen närvis."
Mayländeri sõnul ei ole see tema jaoks märk ebakindlusest, vaid töö lahutamatu osa. Ta ütles, et ilma selle adrenaliinita muutuks roll igavaks ja ta ei oleks enam turvaauto juht. Enne starti valmistub ta nagu võidusõitja, hüpates autosse 10 minutit enne sõitu, kontrollides raadiot ja kõiki süsteeme, et kõik oleks täpselt nii seadistatud, nagu vaja.
Kõige pingelisem hetk saabub siis, kui turvaauto rajale kutsutakse. Mayländer kirjeldas, et esmalt tuleb liider kätte saada ja kogu protseduur korrektselt läbi teha. Seejärel jõuab kätte restart, kus tema sõnul võib juhtuda kõike. Just siis on tema sõnul kõige tugevamalt tunda nende F1-autode jõudu ja meeleolu, mis tema taga uut algust ootavad.
See aitab selgitada, miks 54-aastane sakslane suhtub oma nädalavahetusse endiselt äärmise täpsusega. RacingNews365-le antud intervjuus ütles ta, et pärast neljapäevast rajatesti vaatab ta kõigepealt ametlikke ajavõtudokumente. Sealt kontrollib ta, kus tulid lillad sektorid, ja võrdleb neid eelmise aasta enda aegadega. See on tema sõnul tema isiklik võistlus.
Mayländer rõhutas, et turvaauto töö peab käima samal tasemel nagu kõik muu vormel-1s. Ta ütles RacingNews365-le, et ilma neljapäevaste treeningsõitude ja igapäevaste kontrollideta koos võistluskontrolliga see ei toimiks. See rutiin on tema pika karjääri keskne osa, mitte pelgalt kõrvaltegevus juhi põhitöö kõrvale.
Mayländeri teekond selles rollis algas 1999. aastal ning hooaja avaetapil Austraalias jõudis ta 500 grand prix' piirini. Teises RacingNews365 intervjuus ütles ta, et arvestus on nüüd 502 etapil. Lõpujoont ta siiski veel ei näe. Ta peab realistlikuks sihiks 600 või 650 grand prix'd, kuigi lisas, et 78-aastaselt ei näe ta end enam turvaautos ja eelistaks siis nõustada nooremat mantlipärijat boksidealalt.
See tähendab, et üks F1 kõige püsivamaid taustarolle ei püsi elus harjumusest, vaid tundest, mis pole kadunud ka pärast peaaegu kolme kümnendit. Mayländeri enda järgi on närv alles, vastutus alles ja seetõttu ka soov jätkata.
© Jonathan Borba