Racing
© Jonathan Borba
FIA president Mohammed Ben Sulayem valmistub 26. juunil Macaus toimuval üldkogul esitama ettepaneku kaotada presidendi senine kolme järjestikuse ametiaja piirang, mis lubaks tal jääda ametisse ka pärast praegu kehtivat 12 aasta maksimumi. Muudatus puudutaks otseselt tema enda tulevikku ja tõstab uuesti esile küsimuse, kui demokraatlikult on autospordi katusorganisatsioon viimastel aastatel juhitud.
Praeguse FIA põhikirja järgi kestab presidendi ametiaeg neli aastat ning sama inimene võib tagasi valituks osutuda veel kaks korda. See tähendab kokku maksimaalselt kolme ametiaega ehk 12 aastat. BBC andmetel soovib 64-aastane Ben Sulayem selle piirangu täielikult kaotada, kuigi kehtivate reeglite järgi oleks tal juba niigi olnud võimalik kandideerida veel üheks ametiajaks.
Ben Sulayem tõusis FIA presidendiks 2021. aasta detsembris Jean Todti järel ja valiti 2025. aasta lõpus teiseks ametiajaks tagasi. Just see viimane valimistsükkel on muutnud uue ettepaneku eriti tundlikuks, sest kriitikute hinnangul ei käinud võitlus ametikoha pärast võrdsetel alustel juba siis.
BBC kirjeldas, et mullusel valimisperioodil andsid Tim Mayer, Laura Villars ja Virginie Philipott märku soovist Ben Sulayemile vastu astuda, kuid lõpuks ei jõudnud ükski neist ametlikult kandidaadiks. Põhjuseks olid valimisreeglid, mille järgi pidi presidendikandidaat esitama nimekirja esindajatega kõigist kuuest FIA piirkonnast. South America koha puhul oli ainus võimalik nimi juba Ben Sulayemi leeris, mis tähendas, et vastaskandidaadi ülesseadmine muutus sisuliselt võimatuks ja ta valiti tagasi vastaskandidaadita.
Nüüd ei piirdu kavandatav muudatuste pakett ainult ametiajapiirangu kaotamisega. BBC teatel lisataks presidendikandidaatidele ka nõue omada „piisavat kogemust” FIA liikmesorganisatsioonides või FIA organites. Samal ajal pikeneks asepresidendikandidaatide nimekirja esitamise tähtaeg 49 päevalt 100 päevale enne valimisi. Praktikas võib see muuta uue väljakutsuja kampaania kokkupaneku veel keerulisemaks, eriti kui tal puudub juba ette valmis rahvusvaheline tugivõrgustik.
See ongi kriitikute põhipunkt. Endine F1 kohtunik ja mullune võimaliku kandidaadina nähtud Tim Mayer ütles BBC vahendusel, et ametiajapiirangud „ei ole lihtsalt bürokraatlik detail”. Mayer lisas, et need on „väga oluline juhtimiskaitse, mis on loodud võimu koondumise vältimiseks, juhtide vahetumise soodustamiseks ja vastutuse säilitamiseks nende ees, keda organisatsioon peab teenima”.
Vaidlus ei puuduta seega ainult seda, kas Ben Sulayem võiks kunagi püüda neljandat ametiaega. Küsimus on ka selles, kas FIA liigub samal ajal süsteemi poole, kus ametis oleva presidendi positsioon muutub tulevaste rivaalide suhtes veel tugevamaks. Kui senine kord lubas Ben Sulayemil formaalselt kandideerida veel üheks ametiajaks ka ilma põhikirja muutmata, siis uus plaan avaks talle tee jääda ametisse määramata ajaks, kuni liikmesriikide toetus püsib.
Kokkuvõtete järgi peetakse ettepaneku heakskiitmist tõenäoliseks, sest Ben Sulayemil on FIA-s tugev toetus, eriti väiksemate liikmesföderatsioonide seas. See tähendab, et 26. juuni hääletus võib kujuneda mitte niivõrd tema võimu proovikiviks, vaid pigem kinnituseks sellele, et FIA sisemine jõudude vahekord soosib jätkuvalt ametis olevat presidenti.
See omakorda süvendaks juba kestvat vaidlust tema juhtimisstiili üle. Ben Sulayemi ametiaega on saatnud küsimused FIA sisemiste võimusuhete, eetika- ja auditikomiteede sõltumatuse ning laiemalt organisatsiooni läbipaistvuse kohta. Kui üldkogu kiidab nüüd heaks muudatuse, mis eemaldab presidendi ametis püsimisele sisulise ajapiiri ajal, mil väljakutsujate tee võib muutuda veel kitsamaks, muutub FIA juhtimise usaldusväärsus autospordi poliitikas järgmise perioodi üheks keskseks teemaks.