FIA kinnitas, et Vormel 1 sõitjad saavad ka 2027. ja 2028. aastal kasutada sama leebet jõuallika komponentide jaotust nagu 2026. aastal, loobudes plaanist minna pärast uue mootoriajastu esimest hooaega tagasi rangemate piirangute juurde.
See tähendab, et kummalgi hooajal on igal sõitjal ilma karistuseta lubatud neli sisepõlemismootorit, neli turbolaadurit, neli väljalaskesüsteemi, kolm MGU-K seadet, kolm energiasalvestit, kolm jõuallika juht-elektroonika ühikut ja kuus abijõuallika komponenti. Tegemist on täpselt sama jaotusega, mis võeti kasutusele 2026. aastaks, kui F1 läks üle uutele mootorireeglitele.
Algne plaan oli teine. Pärast 2026. aastat, mil FIA andis uue tehnilise tsükli tõttu igas kategoorias ühe lisakomponendi, pidid piirangud 2027. aastaks taas karmistuma. Sellisel juhul oleks sõitjatele jäänud kolm sisepõlemismootorit, kolm turbolaadurit, kaks MGU-K ühikut, kaks energiasalvestit, kaks elektroonika ühikut ja viis abikomponenti hooaja kohta.
FIA otsuse taga on eelkõige see, et 2027. ja 2028. aasta jõuallika muudatused kinnitati suhteliselt hilja. Kokkuvõtete järgi said määratlused lõplikuks alles mais, mis lühendas tootjate arendusaega ja suurendas riski, et uue põlvkonna jõuallikatega tekivad töökindlusprobleemid. Sellises olukorras oleks lubatud komponentide arvu vähendamine suurendanud survet tootjatele just perioodil, mil uue reeglistiku tehnilised lahendused on kõige tundlikumad.
Taustaks on see, et 2026. aastal algas F1-s uus mootoriajastu, kus sisepõlemismootori ja aku panus oli ligikaudu 50:50. Järgmisteks hooaegadeks seda tasakaalu muudetakse. Ühe kokkuvõtte järgi liigub seotus 2027. aastal suhteni 43/57 ja 2028. aastal 40/60, teistes allikates on seda kirjeldatud üldisemalt kui nihet umbes 60:40 jaotuse poole sisepõlemismootori kasuks. Just need hilja kinnitatud muudatused on põhjus, miks FIA ei soovinud samal ajal ka komponentide kasutuspiire tagasi alla tõmmata.
Praktiliselt on otsus tähtis eelkõige seetõttu, et see vähendab võimalust, et uute jõuallikate esimestel aastatel hakkavad stardirivi karistused kuhjuma. Kui meeskonnad oleksid pidanud lühema arendusaknaga toime tulema väiksema lubatud komponentide arvuga, oleks töökindluse probleem võinud kiiresti muutuda ka sportlikuks probleemiks.
Karistussüsteem ise ei muutu. Kui sõitja ületab talle lubatud komponendiarvu, toob esimene üle piiri võetud komponent kaasa kümnekohalise stardirivikaristuse iga komponendi kohta. Kui pärast seda tuleb võtta veel täiendavaid komponente üle limiidi, rakendub iga järgmise komponendi eest viiekohaline stardirivikaristus. See jätab 2027. ja 2028. aastaks meeskondadele rohkem varu, kuid hoiab jõuallikate töökindluse endiselt otseses seoses nii tulemuste kui ka meistrivõistluste käiguga.
© Jonathan Borba