Racing
© Jonathan Borba
FIA valmistub Miami GP-l pühapäevaseks tormistsenaariumiks, kuid sõitjate suurim mure ei ole ainult võimalik välgukatkestus, vaid ka see, et kui sõit vihmas üldse toimub, on see 2026. aasta autode esimene tõsine ühine märjasõidu proovikivi väga paljude teadmata teguritega.
FIA pressiesindaja ütles meediapäeval, et föderatsioon jälgib nädalavahetuse ilmaprognoosi tähelepanelikult ning omab eelmise aasta Miami kogemuse põhjal valmis tegevusplaani, mida vajadusel kasutatakse, et rajaprogrammi häireid vähendada. Tühistamist ei peeta praegu eeldatavaks stsenaariumiks, kuid välguohu korral määravad kohalikud reeglid palju. Kui välk on piirkonnas vahetu oht, tuleb tegevus peatada ja inimesed varju suunata. Hard Rock Stadiumi ja boksialasid peetakse selleks sobivaks, mis teeb punase lipu tõenäolisemaks kui täieliku ärajätmise.
Samas muutub probleem palju keerulisemaks, kui sõit saab märjal rajal siiski alata. Ferrari sõitja Charles Leclerc hoiatas Miami neljapäevastel meediakohustustel, et nende autodega võib vihmas sirge lõpus olla isegi suurem kiirus kui kuival. Tema sõnul tuleneb see sellest, et energiat kulub vähem, mistõttu ei teki tavapärast jõu langust sirgel. Leclerc ütles, et see võib viia keeruliste olukordadeni, eriti kui sõitjad kasutavad erinevaid jõuallika strateegiaid. Kehva nähtavuse juures on see tema hinnangul reeglite kõige ohtlikum külg. "Märjas oleme me sisuliselt reisijad," ütles ta.
See hoiatus tabab Miami eripära eriti teravalt. Max Verstappen märkis, et parklaalale rajatud ringraja drenaaž võib olla keeruline, ja meenutas mullust sprinti, kui stardiruudustikku sõites oli palju seisvat vett. Williamsi sõitja Carlos Sainz lisas, et tegemist on väga tasase rajaga, kus vesi jääb pinnale. Lähedased seinad ja nende autode nähtavus muudavad selle tema sõnul selgeks ohutusküsimuseks.
FIA on püüdnud olukorda enne Miami etappi reeglitega leevendada. Aprillipausi ajal kinnitatud muudatused keelavad madala haardumisega tingimustes boost-režiimi, piiravad võimsuse 250 kilovatini ning muudavad märja ilma Straightline Mode’i kasutust. Samuti tõsteti sõitjate tagasiside põhjal vahepealsete rehvide soojendustemperatuuri, et parandada esmast pidamist ja rehvi tööd märgades oludes. FIA selgituse järgi põhineb osaline aktiivse aerodünaamika lahendus ulatuslikel simulatsioonidel, mis puudutavad energiatarvet, ning lohistuse vähenemise mõju sõltub ka meeskondade disainivalikutest.
Mercedesi sõitja ja MM-sarja liider Kimi Antonelli ütles, et sõitis Silverstone’i shakedown’il sama autot vihmas ning see oli "kindlasti väga keeruline". Ta nimetas 250 kW piiri ja boost’i keeldu sammuks õiges suunas, kuid rõhutas, et märjas on endiselt liiga palju tundmatut. Antonelli sõnul pole keegi tegelikult vahepealseid rehve päriselt kasutanud, seega pole teada, milline pidamine üldse on, eriti uute reeglitega. Ta tõi välja ka teise murekoha: nende autodega on rehvidesse temperatuuri raskem sisse saada ning seetõttu võivad need vihmas eriti keerulised olla.
Sainz ei kahtle ainult energiapiirangute tõhususes, vaid ka märja ilma aerolahendustes. Ta ütles, et ei mõista, miks on SLM märjas lubatud ainult ees, kui see lohistust kuigivõrd ei vähenda. Tema hinnangul tuleb need küsimused vihmase pühapäeva korral sõitjate briifingul uuesti läbi arutada, et oleks selge, millega tegelikult rajale minnakse.
Ka McLareni sõitja Oscar Piastri, kes rääkis FIA neljapäevasel pressikonverentsil, tunnistas, et enamik sõitjaid pole neid autosid vihmas üldse juhtinud. Tema sõnul saavad need autod oma iseärasuste tõttu märjas olema keerulised, ning Miamis sajab tavaliselt siis päriselt. Alpine’i sõitja Pierre Gasly andis sellele hinnangule kõige värvikama tausta. Ta meenutas jaanuarist Silverstone’i shakedown’i, kus rehvi temperatuur oli 30 kraadi ja rattad käisid veel kuuenda käiguga tühjalt ringi. Gasly sõnul oli see kõige ekstreemsem kogemus tema elus.
Kõik see tähendab, et pühapäeva küsimus ei ole ainult selles, kas äike sunnib võidusõidu katkestama või edasi lükkama. Sama suur küsimus on, kas 2026. aasta reeglitega autod on üldse valmis esimeseks päris vihmavõistluseks rajal, kus seisva vee, nullilähedase nähtavuse ja erinevate energiakasutusstrateegiate koosmõju võib muuta kiiruse suuremaks just siis, kui kontrolli on kõige vähem.