Racing
© Jonathan Borba
Honda läheb Kanada Grand Prix'le teadmisega, et Montrealist saab 2026. aasta jõuallikaprojekti oluline kontrollpunkt: Miamis nähtud aku vibratsiooni vastumeetmete ja töökindluse paranemine tuleb nüüd kinnitada võistlustingimustes, samal ajal kui fookus on energiamajandusel ja juhitavusel Circuit Gilles Villeneuve'i nõudlikul rajal.
Honda hinnangul on just see nädalavahetus hea mõõdupuu sellele, kui küps on nende jõuallika juhtimine uute reeglite all. Gilles Villeneuve'i rada ühendab pikad sirged ja aeglased kurvid, mis tähendab, et pelgalt tippkiirusest ei piisa. Suurt rolli mängivad pidamise leidmine aeglastest kurvidest väljudes, energia taastamise ja kasutuselevõtu juhtimine ning see, kui kindlalt saab sõitja gaasile toetuda.
Honda F1 rajapoolne peainsener Shintaro Orihara ütles, et Miami andis selle töö jaoks olulise lähtekoha. "Miami GP-l kinnitasime aku vibratsiooni vähendamise parandusi ja meie jõuallika üldist töökindlust. See oli ka võtmetähtsusega võimalus õppida energiamajandust 2026. aasta uuendatud reeglite all ning see töö jätkub Kanadas," ütles ta.
See teeb Kanada etapi Honda jaoks enamaks kui lihtsalt järgmise võistluse. Küsimus ei ole ainult selles, kas Miamis leitud lahendused püsivad, vaid ka selles, kui palju suudab tootja sprint-formaadiga nädalavahetusel oma energiastrateegiat edasi lihvida. 2026. aasta määrustikus on MGU-K energia taastamise ja kasutamise juhtimise mõju ringiajale märkimisväärne ning Montrealis tuleb seda lahendada rajal, mis karistab iga ebatäpsust aeglastest kurvidest sirgele kiirendamisel.
Survet lisab nädalavahetuse formaat. Kuna tegemist on sprindietapiga, on meeskondadel enne otsustavaid sessioone kasutada vaid üks tavapärase pikkusega, 60-minutiline esimene vabatreening. See tähendab, et seadistus, energia kasutuselevõtt ja sõidetavuse tunnetus tuleb paika saada väga piiratud ajaga.
Orihara rõhutas, et just FP1 tähtsus tõuseb sellises olukorras eriti kõrgele. Tema sõnul tuleb kogu saadaolev aeg maksimaalselt ära kasutada, sest rajal on pikk sirge, kus energia kasutuselevõtu optimeerimine on võtmetähtsusega. Sama oluline on tema hinnangul aeglaste kurvide läbimine enne tagasirget ning 1. ja 2. kurv, kus veojõud ja pöördemomendi täpne edastamine mõjutavad otseselt nii enesekindlust kui ringiaega.
Honda teine suur teema ongi juhitavus. Orihara sõnul ei otsi tootja Montrealis ainult töökindluse kinnitust, vaid ka laiemat tööakent, millega sõitjad saaksid autot suurema kindlusega usaldada. "Montrealis keskendume juhitavuse ja energiamajanduse strateegia parandamisele, et aidata sõitjatel enesekindlust kasvatada. Tegelikult on see kogu meie võistlusnädalavahetuse oluline eesmärk. Kui suudame panna sõitjad end kurvidesse kiiremini sisenedes ja suuremat kiirust hoides kindlamalt tundma, parandame nende ringiaegu," ütles ta.
Selle mõtte taga on Montrealis väga praktiline vajadus. Aeglase kurvi järel tagasirgele väljumine nõuab head veojõudu ja sujuvat jõuülekannet, samamoodi stardi- ja väljumisfaasid 1. ja 2. kurvis. Kui 2026. aasta jõuallika puhul ei ole MGU-K juhtimine piisavalt täpne või pöördemomendi edastus ei ole usaldusväärne, kaob aega nii sirgele minnes kui ka kurvi sisenemisel, sest sõitja ei saa autot täielikult usaldada.
Lisamuutuja võib olla ilm. Honda arvestab võimaliku vihma ja madalamate temperatuuridega, mis võivad pidamise leidmise veel keerulisemaks muuta. Sellistes tingimustes kasvab juhitavuse tähtsus veelgi, sest määravaks saavad MGU-K kontrolli täpsus ja pöördemomendi edastuse peenus, mitte ainult toore jõudluse näitaja.
Seetõttu on Kanada Honda jaoks sisuliselt kaheosaline eksam: esmalt tuleb tõestada, et Miamis kinnitatud töökindluse ja aku vibratsiooni parandused peavad vastu ka nüüd, ning seejärel näidata, et energiamajandus ja juhitavus on arenenud tasemele, mis lubab sõitjatel Montrealis enesekindlamalt rünnata. Just sellest sõltub, kui veenvaks kujuneb Honda järgmine samm 2026. aasta hooaja edasises arengus.