Endine vormel-1 sõitja, kahekordne CARTi meister ja neljakordne paraolümpiavõitja Alex Zanardi on surnud 59-aastasena, teatas tema perekond pärast 1. mai õhtul toimunud surma.
Perekond avaldas Obiettivo3 sotsiaalmeediakanalites ametliku teate, milles seisis: „Sügava kurbusega teatab perekond Alessandro Zanardi surmast, mis leidis aset eile õhtul, 1. mail.” Avalduses lisati, et „Alex lahkus rahulikult oma lähedaste armastuse keskel”, tänati toetajaid ning paluti austada leina ja privaatsust. Matusetalituse üksikasjad lubati teatada hiljem.
Zanardi jõudis rahvusvahelisse tippu esmalt autospordis. Bolognas sündinud itaallane debüteeris vormel-1-s 1991. aastal Jordani roolis ning sõitis kuninglikus sarjas ka Minardi, Lotuse ja Williamsi eest. Suurim edu tuli tal siiski Ameerika CART-sarjas Chip Ganassi meeskonnaga, kus ta võitis meistritiitlid 1997. ja 1998. aastal ning kujunes oma sõidustiiliga sarja üheks tuntumaks nimeks.
Tema elu muutus jäädavalt 15. septembril 2001 Lausitzringil. Boksiteelt naastes kaotas Zanardi auto üle kontrolli ja Alex Tagliani tabas tema masinat küljelt. Kokkupõrge maksis talle mõlemad jalad ning jättis ta massiivse verekaotuse tõttu eluohtlikku seisundisse. Erinevate teadete järgi kaotas ta umbes 75 protsenti oma veremahust, läbis 15 operatsiooni ja veetis haiglas kuus nädalat, enne kui alustas taastusravi.
Just sellest hetkest kujunes Zanardi loo kese. Vähem kui kahe aasta pärast naasis ta käsijuhtimisega võidusõiduautosse ning 2003. aastal sõitis emotsionaalselt lõpuni need 13 ringi Lausitzringil, mis olid 2001. aastal lõpetamata jäänud. Hiljem võistles ta taas turismiautodes, sealhulgas BMW-ga WTCC-s ja DTM-is.
Veelgi suurem oli tema teine karjäär käsirattaspordis. Zanardi võitis New Yorgi ja Rooma maratoni ning kerkis kiiresti para-spordi tippu. Londoni 2012 paraolümpial teenis ta kaks kulda ja ühe hõbeda, Rio 2016 mängudel lisas veel kaks kulda ja teise hõbeda. Nii sai temast üks Itaalia edukamaid paraolümpialasi.
Rahvusvaheline autoliit FIA nimetas teda oma järelehüüdes endiseks vormel-1 sõitjaks ja kahekordseks CARTi meistriks, kellest sai pärast elu muutnud õnnetust paraolümpiakullani jõudes „üks spordi imetletumaid võistlejaid” ning „püsiv julguse ja sihikindluse sümbol”. Gazzetta dello Sport kirjeldas teda kui meest, „kes õpetas Itaaliale, et kunagi ei tohi alla anda”.
Zanardi ise sõnastas oma teise elu mõtte aastaid tagasi otse: õnnetus andis talle võimaluse teha asju, mida ta võib-olla teises elus poleks kunagi saanud kogeda. See hoiak tegi temast enamat kui endise F1-sõitja või paraolümpiavõitja. Temast sai kuju, kelle mõju ulatus võidusõidust palju kaugemale.
Tema viimane suur tagasilöök tuli 19. juunil 2020, kui ta kaotas Toscana Obiettivo 3 heategevuslikul käsirattateatesõidul ratta üle kontrolli ja põrkas kokku vastutuleva veokiga. Zanardi sai raskeid peavigastusi, läbis mitu operatsiooni ja pika taastusravi. Pärast 2022. aasta sügisel koju naasmist oli tema tervise kohta avalikkuses vähe infot kuni nüüdse surmateateni, mis lõpetab loo ühest autospordi ja para-spordi erakordseimast tagasitulekust.
© Jonathan Borba