Šveitsi föderaalnõukogu kinnitas 6. mail, et alates 1. juulist 2026 lõpeb 1955. aastast kehtinud riiklik ringrajasõidu keeld, mis oli püsinud jõus 71 aastat. Otsus on Euroopa motospordi jaoks märgiline, kuid Formula 1 kiiret naasmist see esialgu ei tähenda.
Keeld kehtestati pärast 1955. aasta Le Mansi 24 tunni sõidu katastroofi, milles hukkus 84 inimest. Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania peatasid toona võidusõidud ajutiselt ning lubasid need hiljem pärast ohutusparandusi taas, kuid Šveits kirjutas ringrajasõidu keelu riiklikku seadusesse ja muutis selle aastakümneteks püsivaks reegliks.
Nüüdne muudatus lõpetab küll ajaloolise veto, kuid otsustusõigus liigub riigilt kantonitele. See tähendab, et iga võimalikku võistlust tuleb endiselt hinnata rangete ohutus-, müra- ja keskkonnanõuete järgi, mistõttu ei ole Šveits lähiajal muutumas realistlikuks Formula 1 sihtkohaks.
Seda piirab ka taristu. Bremgarteni tänavarada Bernis kuulus F1 kalendrisse aastatel 1950 kuni 1954, kuid praegu ei ole Šveitsis suurt alalist ringrada, mis sobiks rahvusvahelise tipptaseme võistluste korraldamiseks. Neuchâteli lähedal asuv Circuit de Lignières on veidi üle ühe kilomeetri pikk ja sellel puuduvad suuremateks rahvusvahelisteks üritusteks vajalikud rajatised. Seetõttu paistab keelu lõpp vähemalt lähiajal pigem sümboolse sammu kui praktilise läbimurdena.
Tee selleni algas juba varem. Šveitsi parlament kiitis keelu täieliku tühistamise heaks 2022. aastal ning rahvusvahelise autospordi ettevaatlik tagasitulek oli alanud veel enne seda. Zürich võõrustas 2018. aastal E-Prix'd ja Bern 2019. aastal Formula E etappi pärast seda, kui 2015. aastal loodi seaduses erand elektrilistele võistlusautodele.
Ka keelu ajal ei kadunud motosport Šveitsist täielikult. Seadus ei hõlmanud mäkketõuse, rallisid, motokrossi ega ajasõiduvormis võistlusi. Riik jätkas ka tippsõitjate kasvatamist: Formula 1 etapivõitjateks tõusid Jo Siffert ja Clay Regazzoni ning Le Mansi 24 tunni sõidu üldvõidu saavutasid Sébastien Buemi neljal korral, Marcel Fässler kolmel ja Neel Jani ühel korral.
Just see teeb otsuse tähendusrikkaks ka võidusõidu mõttes. Šveits avaneb taas ametlikult ringrajasõidule pärast enam kui seitset aastakümmet, kuid selle järgmine samm ei sõltu enam üksnes seaduse muutumisest, vaid sellest, kas kantonid ja olemasolev taristu suudavad üldse suuremaid rahvusvahelisi võistlusi vastu võtta.
© Jonathan Borba