Racing
© Jonathan Borba
Taani investorid Henrik Lyngbye Pedersen ja Mathias Lyngbye Villadsen on toonud välja 3,8 miljardi Taani krooni suuruse Circuit of Denmarki projekti, mille eesmärk on rajada Padborg Parki alale uus ringrada ja viia riik pikemas plaanis vormel 1 MM-etapi korraldajate sekka. Tegemist on seni kõige konkreetsema uue katsega pärast seda, kui Kopenhaageni tänavasõidu plaan kokku kukkus.
Projekt on ambitsioonikas nii mahu kui ka eesmärgi poolest. Lõuna-Jüütimaal Flensburgi lähedal kavandatav rada oleks 6006 meetrit pikk, sellel oleks 18 kurvi ning tribüünidele ja pealtvaatajataristule nähakse ette umbes 100 000 inimese mahutavus. Ringi disaini taga on endise F1-sõitja Alexander Wurzi projekteerimisfirma ning siht on lõpuks jõuda FIA Grade 1 litsentsini, mis on vajalik vormel 1 etapiks.
Asukohavalik on projekti vedajate hinnangul osa selle tugevusest. Circuit of Denmarki projektijuht Rebecca Palmberg Steele ütles Taani majanduslehele Børsen, et rada kerkib paika, mis on „värav Euroopasse”. Tema sõnul võib see anda „olulise tõuke nii ettevõtlusele kui ka kohalikule kogukonnale”. Sellega püütakse näidata, et tegu ei ole ainult võidusõidurajaga, vaid piirkondliku arendusprojektiga, millel oleks laiem kandepind.
Just see laiem kandepind jäi puudu eelmisel suurel Taani F1-katsel. 2020. aastal peeti Kopenhaageni linnasõidu üle juba edasijõudnud läbirääkimisi nii vormel 1 kui ka FIA-ga, kuid plaan lagunes. Ka varasem projekt, mida vedas endine Taani minister Helge Sander, jooksis lõpuks liiva, kui poliitiline toetus kadus. Padborgi algatus püüab nüüd sama unistust elustada teistsuguse mudeliga: mitte pealinna tänavarajana, vaid täiesti uue või põhjalikult ümber ehitatud püsirajana riigi lõunaosas.
See muudab ettevõtmise korraga nii lihtsamaks kui ka keerulisemaks. Püsirada annab projektile selgema füüsilise raami, sest Padborgis on võidusõidukoht juba olemas, kuid vormel 1 tasemeni jõudmine tähendab palju enamat kui olemasoleva asfaldi laiendamist. Praeguses faasis on plaan alles varajases ettevalmistuses, poliitikutele on see küll esitletud, kuid lisamaa omandamise kõnelused alles käivad ning rada ei vastaks esialgu vormel 1 homologeerimisnõuetele.
Seetõttu on ka ajahorisont pikk. Grade 1 litsentsi taotlemine eeldab, et kogu kompleks vastab FIA kõige kõrgematele ohutus- ja korraldusstandarditele, ning alles siis saab üldse rääkida MM-etapi võimalikust toomisest Taani. Teisisõnu ei ole praegu küsimus selles, millal Taani Grand Prix kalendrisse jõuab, vaid selles, kas projekt suudab esmalt läbida planeerimise, maa omandamise ja litsentsinõuete reaalse testi.
Sander tervitas uut algatust, kuid tema hinnang peegeldab hästi ettevõtmise tegelikku kaalu. Endine F1-projekti juht ütles Ekstra Bladetile, et ta „plaksutas mõlema käega”, kui sellest luges, ja loodab, et plaan võib saada tegelikkuseks. Samas lisas ta kohe hoiatuse: „Aga ma tean kogemusest, et see on suur projekt ja tee on veel pikk.”
Tema ettevaatlikkus ei puuduta ainult ehituslikku külge, vaid ka vormel 1 enda tänapäevast loogikat. Sander seadis küsimärgi alla, kas Padborg sobib sarja moodsa sihtkohastrateegiaga, kus eelistatakse sageli suuri linnu ja rahvusvaheliselt tugevaid sihtpunkte. See tähendab, et isegi kui rada suudetakse välja ehitada F1-vääriliseks, peab projekt veenma ka sarja kommertsjuhtkonda, et Taani etapp just selles asukohas on kalendrile atraktiivne.
Just selles peitub Circuit of Denmarki tegelik tähtsus. See ei ole veel kinnitatud Grand Prix, vaid katse muuta kaua nurjunud idee lõpuks usutavaks, seekord 510 miljoni euro suuruse investeerimisplaani, konkreetse rajaprojekti ja selge F1-sihiga. Kui Padborgi projekt suudab varajasest planeerimisfaasist edasi liikuda, saab Taani vormel 1 unistus esimest korda pärast Kopenhaageni ebaõnnestumist taas tõsiseltvõetava aluse.