Racing
© Jonathan Borba
Michael Schumacher teenis 1996. aasta Hispaania GP-l oma esimese Ferrari võidu viisil, mida peetakse siiani üheks vormel 1 ajaloo suurimaks vihmasõiduks: ta võitis üleujutatud Barcelonas 45,3 sekundiga autoga, millel polnud paberil kohta esireas.
See tegi saavutuse kaalukamaks, sest Ferrari F310 ei olnud 1996. aastal auto, millega oleks pidanud Williams-Renault’ vastu domineerima. Damon Hill ja Jacques Villeneuve lukustasid kuival rajal kvalifikatsioonis esirea, Schumacher jäi kolmandaks ning tunnistas pärast seda, et ta ei tundnud kordagi, et suudaks pole’i püüda. Tema sõnul pigistas ta autost välja absoluutse maksimumi. Aastate pärast võttis Ferrari toonane tiimikaaslane Eddie Irvine F310 kokku veel karmimalt, nimetades seda halvimaks autoks, mida ta kunagi juhtinud oli. Irvine ütles, et Schumacheri võime seda autot üldse kiiresti sõita jääb talle mõistatuseks, samal ajal kui Schumacher ise kutsus suurt õhutakistust tekitanud masinat hüüdnimega „langevari”.
Vihm muutis nädalavahetuse pühapäevaks täielikult. Rajal oli seisev vesi, nähtavus oli praktiliselt olematu ja stardis järgnes kohe kaos. Schumacheri enda sõit algas halvasti, sest siduriprobleem kukutas ta kolmandalt kohalt seitsmendaks. Avafaasi segaduses langes konkurente välja, kuid Schumacher hakkas vees rivaale ükshaaval püüdma ja mööduma.
Williamsi tugevus ei maksnud sellistes tingimustes palju. Hill, kes oli toonane meistrivõistluste liider, ei saanud autot kontrolli alla ja lõpetas oma päeva vastu boksimüüri sõites. Hill ütles hiljem, et tal on ennekõike hea meel, et ta vigastada ei saanud, lisades, et see oli kohutav päev. Schumacher kasutas teiste eksimused kohe ära, tõusis kiiresti ettepoole ning oli 11. või 12. ringiks juba liider.
Sealt edasi oli tempo tema käes täielikult. 14. ringil sõitis ta välja võistluse kiireima ringi 1.45,517, mis oli 2,2 sekundit kiirem kui ükskõik kelle teise parim ring kogu 65 ringi jooksul. Lõpuks ringiga maha ei jäänud temast ainult teiseks tulnud Jean Alesi ja kolmanda koha saanud Villeneuve, kõik ülejäänud finišeerijad kaotasid vähemalt ringi.
Sõit ei olnud samal ajal kaugeltki tehniliste probleemideta. Umbes võistluse keskel hakkas Schumacher tundma auto tagaosas kummalist heli ning Ferrari V10 kaotas silindreid. Schumacher selgitas hiljem, et sõitis sisuliselt kaheksa- või üheksasilindrilise mootoriga, kaotades sirgetel umbes 10 km/h. Ometi ei muutnud see tulemust, sest vahe oli selleks ajaks juba nii suur, et isegi vigastatud Ferrari jäi püüdmatuks.
Pärast teist boksipeatust oli tema edu Alesi ees kasvanud enam kui minutini ning Ferrari käskis tal tempot maha võtta ja auto kindlalt finišisse tuua. Lõpujoonel oli edu ikkagi 45,3 sekundit. 20 alustajast lõpetas vaid kuus.
Ferrari meeskonnajuht Jean Todt nimetas sõitu uskumatuks. Irvine läks veel kaugemale, kirjeldades Barcelona 1996 esitust kui vormel 1 ajaloo suurimat saavutust. Just seepärast on see võit jäänud eriliseks ka Schumacheri hilisemate Ferrari tiitliaastate kõrval: mitte meistriauto ei viinud teda ette, vaid sõitja vedas sügavalt vigase masina tulemuseni, mida see auto poleks pidanud suutma saavutada. See oli hetk, mis näitas kõige selgemalt, miks Ferrari ta üldse palkas.