Williams sai Miami GP-l mõlemad autod punktidele, kui Carlos Sainz lõpetas üheksandana ja Alexander Albon kümnendana, ning see oli tiimi esimene selge märk, et talvise FW48 kriisi järel on lõpuks leitud toimiv suund.
Tulemus oli oluline eelkõige seetõttu, et hooaja algus oli Grove’i meeskonnale ränk. Williams alustas aastat selgelt keskgrupi tagumises otsas, pärast kolme etappi oli tal vaid kaks punkti ning eespool oldi sisuliselt ainult Cadillaci ja Aston Martini vastu. Miami tõi selle pildi esimest korda nähtavalt muutusse, sest uuendatud auto lubas taas punktikohtade pärast võidelda.
James Vowles, Williamsi tiimipealik, ütles pärast võistlust DAZN-ile, et see samm tuli pärast väga rasket tööperioodi. „Olen väga õnnelik, need on olnud viis rasket nädalat, kus oleme pea alla pannud. Oleme toonud väga palju jõudlust, liigume õiges suunas, olen rahul, see on alles algus. Jõudlust tuleb praktiliselt igal võistlusel kuni pausini juurde, mul on kindlus,” ütles ta.
Miami edasiminek ei sündinud ühest parandusest. Williams tõi rajale laia uuenduspaketi, mis hõlmas muudatusi põrandas, mootorikattes, jahutusavades, külgkastides ja auto tagaosas, ning vähendas ka kaalu. Tiimi andmete järgi oli auto hooaja alguses liidrist maas 3,2 protsenti, Hiinas ja Jaapanis 2,4 protsenti ning Miamis juba alla kahe protsendi. See viis Williamsi selgemalt tagasi Audi, Haasi ja Racing Bullsi lähedusse.
Kõige kõnekam osa loo juures on siiski see, et Williamsi suurim probleem ei ole kadunud, vaid alles pooleli lahendamisel. FW48 alustas hooaega umbes 28 kuni 30 kilogrammi üle miinimumkaalu, mis on 768 kilo, ning see tähendas hinnanguliselt ligi sekundit ringi kohta. Vowles on öelnud, et Miamis saadi autolt maha vaid paar kilo, kuigi tehases tehtud inseneritööga on tema sõnul kogu ülekaal juba sisuliselt eemaldatud ja isegi veel umbes 10 kilo varu leitud.
Vowles selgitas Miami nädalavahetusel, et see kergem lahendus ei ole veel täielikult autol mitte seetõttu, et seda poleks suudetud välja töötada, vaid seetõttu, et kululimiidi tingimustes ei ole mõistlik osi enne nende töötsükli lõppu välja vahetada. Ta ütles, et inseneritöö on tehtud, kuid komponente tuleb toota viisil, mis oleks mõistlik. Sama detaili lihtsalt kergemaks tegemine ei anna tema hinnangul väärtust, kui see ei tule koos aerodünaamilise sammuga. Seepärast seotakse kaalulangetus uuendustega, nagu uus põrand, ja edenemine tulebki etapilt etapile paari kilo kaupa.
See seletab ka, miks Miami tulemus oli pigem esimene tõend kui lõplik pööre. Vowles ütles juba varem, et paus pärast ära jäänud Bahreini ja Saudi Araabia etappe andis Williamsile võimaluse hingata, tööjärg taastada ja teha plaan mitte ainult Miami jaoks, vaid hooaja lõpuni. Tema sõnul töötasid sisuliselt kõik osakonnad maksimaalsel võimsusel, hoolimata sellest, et talv oli keeruline ja inimesed tegid väga pikki tunde.
Talve segadus seletab, miks Williams üldse sellesse seisu sattus. Vowles on nimetanud seda väga kaootiliseks perioodiks, kus kokku langesid uued süsteemid, planeerimis- ja tarkvaravead, senisest märksa keerukam auto ning raskused crashtestidega. Tema sõnul oli tegemist tiimi seni kõige keerukama autoga, millel oli umbes kaks korda rohkem detaile ning mille ehitus ei kulgenud sujuvalt. Kui ajast hakkas puudu jääma, muutus kaal lihtsaks kompromissiks, millega detailid piisavalt kiiresti töökorda saada.
Seetõttu ei käsitle Williams Miami topeltpunktikohta veel pääsemisena. Vowlesi hinnangul saab edu mõõta alles siis, kui FW48 arendustsükkel pärast augustipausi lõpeb ja auto on „mõistlikult tagasi keskgrupi tipus”. Miami näitas, et see eesmärk ei ole kadunud, kuid ka seda, et päris taastumine tuleb Williamsil kululimiidi ja tootmisgraafiku tõttu välja teenida veel mitme kuu jooksul.
© Ragnar Beaverson