Racing
© Eterna
Michael Schumacheri 2013. aasta päästelennul osalenud kopteripiloot Yannick Dainese murdis 12 aastat hiljem vaikuse ja ütles L’Équipe’ile, et juba sündmuskohal tehtud ebatavalised salastamissammud näitasid, et tegu oli täiesti erakordse päästeoperatsiooniga.
Dainese meenutas, et 29. detsembril 2013 saadeti meeskond kiiresti Méribeli suusanõlvale. Kui päästja hüppas koos erakorralise meditsiini arstiga kopterisse ja hüüdis: „Lähme Schumacherile järele!”, arvas ta algul, et tehakse nalja. Kahtlus kadus hetk hiljem. Dainese sõnul sai ta aru, et asi on tõsine siis, kui komandör käskis eemaldada mikrofonid ja pardakaamerad ning keelas ajakirjanikel kaasa tulla.
See muutis kogu operatsiooni iseloomu. Dainese kirjeldas õnnetuspaika kui täiesti ebatavalist: ala eraldati kohe ning ligi lubati ainult päästjad, arstid ja Schumacheri lähiring. Tema ja kolleeg aitasid seitsmekordse vormel-1 maailmameistri vaakummadratsile kinnitada ja kopterisse toimetada, samal ajal kui kogu meeskond keskendus ainult meditsiinilisele tööle.
Lend Grenoble’i haiglasse kestis umbes 25 minutit ning Dainese sõnul möödus see peaaegu täielikus vaikuses. „Praktiliselt mingit vestlust ei olnud,” ütles ta, lisades, et kogu tee jälgis meditsiinimeeskond Schumacheri seisundit. Ta rõhutas, et päästetöös ei ole küsimustele ega emotsioonidele ruumi. Tema sõnul tuleb sellistes olukordades emotsioonid kõrvale jätta, et tegutseda võimalikult täpselt, ja seetõttu oli Schumacher tema jaoks ennekõike lihtsalt raskelt vigastatud inimene.
Ometi ei eitanud ta, et nime kaal oli meeskonna jaoks tajutav. Dainese ütles, et kuigi ta ei olnud vormel-1 fänn, oli alateadlik surve olemas, sest ta teadis, et Schumacherit „jumaldati nagu jumalat”. Seda mõju suurendas pilt, mida ta ise nägi: üks maailma kuulsamaid sportlasi liikumatult vaakummadratsil, täielikult arstide hoole all.
L’Équipe’i käsitluse järgi toodi Schumacher samal päeval helikopteriga CHU Grenoble’i pärast rasket traumaatilist ajukahjustust. Haiglasse jõudes peeti tema seisundit eluohtlikuks. Kirjelduse järgi oli tal raske kooma, koljusisene hüpertensioon, koljusisesed hematoomid, ajupõrutuskolded ja hajus ajuturse. Dainese ütles, et lennu ajal ta vigastuste täielikku ulatust veel ei teadnud, kuid operatsiooni ümber valitsenud erikord andis mõista, et tegemist ei olnud tavapärase päästega.
Alles mõni päev hiljem mõistis ta, kui suureks lugu oli paisunud. Kui ta Grenoble’i haiglasse tagasi tuli, nägi ta enda sõnul nii palju busse, punaseid lippe ja inimesi, et haigla territoorium meenutas vormel-1 ringrada. See olevat olnud hetk, mil päästeoperatsiooni ülemaailmne mõju talle päriselt kohale jõudis.
Dainese ütles, et ei soovinud aastaid meediaga rääkida, et vältida probleeme, ning eelistas hoida distantsi ka austusest Schumacheri perekonna privaatsuse vastu. Tema nüüdne kirjeldus annab siiski haruldase vaate hetkele, mil üks vormel-1 ajaloo suurimaid nimesid muutus päästemeeskonna jaoks järsku rangelt varjatud ja eluohtlikuks meditsiiniliseks juhtumiks.