Mario Isola jätab F1-ga hüvasti pärast Miami GP-d

Mario Isola jättis pärast 2026. aasta Miami GP-d Formula 1-ga hüvasti, lõpetades enam kui kümnendi kestnud rolli sarja ainsa rehvitarnija Pirelli peamise esindajana ning liikudes edasi ACI Sporti juhtivale ametikohale.

F1 paddockis oli Isola alates 2011. aastast üks kõige püsivamaid tegelasi, sest just tema nägu seostus Pirelli ajastuga kogu perioodi vältel. Lahkumine ei olnud tema sõnul pelgalt ametivahetus, vaid emotsionaalne murdepunkt. Sky Deutschlandile rääkides ütles Mario Isola, Pirelli spordijuht, et tal on ees uus väljakutse, mida ta ootab, kuid kõige raskem on maha jätta oma “teine perekond”.

Isola sõnul muutis viimase Miami nädalavahetuse eriti mõjusaks see, kuidas inimesed paddockis tema juurde tulid. Ta ütles, et kolleegid, tiimide liikmed ja sõitjad rääkisid talle, et ta on Formula 1 jaoks palju head teinud ning et temast hakatakse puudust tundma. “Ma olen väga õnnelik,” ütles ta, kuid lisas samas, et niisugune lahkumine ei ole lihtne. “Elus tuleb mõnikord otsuseid teha.”

See selgitab ka, miks Isola lahkumine kõlab F1 jaoks suuremana kui lihtsalt üks personalimuutus. Ta on olnud seotud rohkem kui 330 grand prix’ga, mis tähendab, et tema ametiaeg ulatus läbi mitme tehnilise ja sportliku ajastu. Kui temalt küsiti, milline hetk jäi kõige eredamalt meelde, ütles ta, et ühtainsat on peaaegu võimatu valida. Ometi tuli üks vastus kohe.

Isola tõi esimesena välja Melbourne’i 2011. aastal, Pirelli esimese võistluse sarja ainsa rehvitarnijana. Tema sõnul oli see uue ajastu algus ning nädalavahetus, mis kinnitas, et kogu kontseptsioon töötab. Surve, testid ja ebakindlus olid sellele eelnenud kuudel olnud suured, kuid avavõistlus näitas, et rehvid loovad strateegilisi võimalusi, panevad tiimid proovile ja muudavad sõidu elavamaks. “Võistluse lõpus me nutsime, sest olime nii emotsionaalsed,” meenutas ta.

Sama perioodi jooksul nägi ta ka Formula 1 kõige raskemaid päevi. Isola nimetas ühe valusaima mälestusena 2014. aasta Jaapanit ja Jules Bianchi õnnetust. Ta kirjeldas seda traagilise päevana, mis jäi paddocki kohale nagu hall loor ja mille mõju ei kao ka aastate möödudes. See kontrast, ühest küljest uue ajastu käivitamine ja teisest küljest spordi üks tumedamaid hetki, võtab hästi kokku, kui lai oli tema F1-kogemus.

Lahkumise eel rääkis Isola ka hetkedest, mis puudutasid teda eriti itaallasena. Ta tõi välja viimased võistlused, kus Itaalia sõitja Kimi Antonelli jõudis poodiumile ja rahvushümn kõlas paddockis. Tema sõnul oli see väga eriline ning ta loodab, et järgmistes sõitudes läheb veel paremini. Need hetked andsid tema pika ametiaja lõppu isikliku mõõtme, mis ulatus kaugemale pelgalt rehvitarnija tööst.

Täiesti täitumata ei jäänud Isola F1-periood siiski ainult emotsionaalses mõttes, vaid ka sportlikult. Ta ütles, et tal on kahju, et ta ei saanud näha Ferrarit maailmameistritiitlit võitmas. Viimane Ferrari sõitjate tiitel tuli 2007. aastal ja konstruktorite tiitel 2008. aastal, mis tähendab, et kogu Isola aeg Pirelli eesotsas möödus ilma Maranello uue kroonita. Ta tunnistas, et lootis selle juhtuvat oma ametiajal, ning lisas, et loodab seda näha tulevikus.

Just see jätab tema lahkumisele laiema tähenduse. Isola ei lahku ainult pärast pikka teenistust, vaid lõpetab ühe tervikliku peatüki, mis algas 2011. aastal Melbourne’is ja ulatus rohkem kui 330 grand prix’ni. Tema järgmine samm viib ta Itaalia autospordi juhtimisse, kuid Formula 1 jaoks tähendab see ühe Pirelli-ajastu keskse kuju kadumist ajal, mil paddock liigub juba järgmise peatüki poole.