© Jonathan Borba

Coulthard tahab F1 mootorikaristused kaotada

David Coulthard leiab, et Vormel 1 peaks uuesti läbi vaatama, kas jõuallika komponentide vahetamise eest antavad stardikohakaristused on üldse veel mõistlikud, sest tema hinnangul pärineb see reegel teisest ajastust ja on nüüd strateegiaga tühjaks mängitud.

Endine F1-sõitja ütles Up To Speedi podcastis, et „ma arvan endiselt, et peaksime kõik need karistused natuke üle vaatama”, lisades, et süsteem on „nüüdseks vananenud” ja „ei kuulu enam praegusesse F1 ajastusse”. Coulthardi põhiargument on, et karistus loodi ajal, mil sarjas püüti sundida tiime töökindlust parandama, kuid tänases olukorras on töökindlus niigi kõigi huvides.

Reegli loogika on lihtne: igal sõitjal on hooajaks ette antud piir, kui palju jõuallika komponente tohib kasutada. Kui see piir ületatakse, järgnevad automaatsed stardikohakaristused. Coulthardi meelest ei täida see süsteem enam oma algset eesmärki, sest meeskonnad on õppinud seda oma kasuks kasutama. Selle asemel, et karistus toimiks tugeva heidutusena, valitakse sageli rajad, kus pikad sirged ja paremad möödumisvõimalused aitavad kaotatut tagasi teha.

Coulthard tõi näiteks möödunud nädalavahetuse Belgia Grand Prix, kus kaks karistada saanud sõitjat näitasid tema meelest hästi, miks reegel on mõtte kaotanud. Lando Norris langes jõuallikaga seotud 10-kohalise karistuse järel stardirivis 13. kohale. Isack Hadjar sai mitme komponendi vahetuse eest 30-kohalise karistuse ja alustas 21. kohalt ehk sisuliselt rivi lõpust.

Ometi jõudsid mõlemad lõpuks punktidele. Hadjar tegi varajase peatuse ja läks kõvadele rehvidele, mille järel, nagu Coulthard ütles, ta „sõitis seejärel briljantselt”. Coulthardi sõnul kasutas Hadjar oma auto tempot maksimaalselt ära ja lõpetas kuuendana. Norris kerkis omakorda seitsmendaks, mis kinnitas Coulthardi arvates sama mõtet teisest küljest: isegi märkimisväärne stardikaristus ei pruugi enam tähendada, et nädalavahetus on sisuliselt rikutud.

Coulthard võttis mõlema esituse kokku sõnadega „kaks tugevat sõitu nende poiste poolt”, kuid tema jaoks oli oluline mitte ainult comeback ise, vaid see, mida see reegli kohta näitas. Kui sõitjad suudavad sellistest karistustest kiiresti taastuda, eriti radadel, kus möödasõit on realistlik, muutub sanktsioon pigem taktikaliseks ebamugavuseks kui tõsiseks sportlikuks karistuseks.

Just selles näeb Coulthard probleemi tuuma. Reegel, mis pidi kunagi survestama meeskondi töökindlamaks muutuma, ei näi enam töötavat samal viisil maailmameistrivõistluste tänases keskkonnas. Kui tiimid saavad karistuste mõju ette planeerida ja valida nende võtmiseks sobiva nädalavahetuse, kerkib küsimus mitte üksnes karistuse karmuses, vaid selle tegelikus otstarbes F1 praeguses tehnilises ja sportlikus raamistikus.