Hamiltoni Ferrari-võit täitis unistuse, aga mitte päris

Lewis Hamilton ütles pärast oma esimest Ferrari vormel 1 etapivõitu Barcelonas, et see hetk viis ta tagasi lapsepõlve unistuseni, mis sündis Michael Schumacheri esimest Ferrari võitu samal ringrajal vaadates, kuid üks detail ei vastanud endiselt pildile, mida ta oli aastaid endaga kaasas kandnud.

Hamilton sidus oma võidu Circuit de Catalunya rajal otse mälestusega ajast, mil ta oli 12-aastane ja vaatas kodus Schumacherit Ferrariga võitmas. Just siis, tema sõnul, tekkis tal küsimus, mis tunne oleks istuda selles punases kokpitis. Kolmkümmend aastat hiljem jõudis ta lõpuks ise Ferrari roolis poodiumi kõrgeimale astmele samas paigas, mis teeb võrdluse Schumacheriga eriti kõnekaks.

Ometi ütles Hamilton, et tänane Ferrari ei näe välja päris selline, nagu tema lapsena ette kujutas. Lewis Hamilton ütles pärast võistlust, et „minu kokpit on valge, millega ma pole eriti rahul. Ma tahtsin, et see oleks punane nagu Michaelil. Ma teen selle ühel hetkel jälle punaseks.” See märkus puudutas valget kokpiti ümbrust, mis lõhub tema jaoks klassikalise läbivalt punase Ferrari mulje.

See teema ei ole Ferraris sel hooajal uus. Valge kokpitiäär ja valge mootorikate toodi kasutusele osana meeskonna HP-brändinguga värvilahendusest pärast seda, kui toetaja sinise tooni ja Ferrari traditsioonilise punase kooslus tekitas varasemalt kriitikat. Hamiltoni kommentaar näitas, et küsimus ei puuduta ainult tifoside esteetilisi eelistusi, vaid ka seda, milline peaks välja nägema auto, millega Ferrari nimega ajalukku minnakse.

Just seetõttu kandis Hamiltoni Barcelona võit enamat kui lihtsalt sportlikku kaalu. See oli tema esimene pühapäevane suurvõiduhetk Ferrariga ja samal ajal avalik kinnitus, kui sügavalt Schumacheri ajastu oli tema ettekujutust Scuderiast kujundanud. Hamilton ei rääkinud ainult tulemusest, vaid kuvandist, mida Ferrari noore sõitja silmis tähendas: punane auto, punane kokpit ja tunne, et oled osa millestki suuremast kui üksik võit.

Kuigi valge detail teda häiris, rõhutas Hamilton, et emotsionaalne kogemus ise oli väga võimas. Ta kirjeldas, kui eriline oli seista punases võistluskombinesoonis poodiumi kõrgeimal astmel Ferrari meeskonna ees ning näha mehaanikute rõõmu. Tema sõnul oli see „tõesti uskumatu” ning ta lisas, et „ma oleksin neid kõiki kallistades peaaegu minestanud. Mu süda plahvatas rõõmust.”

See kontrast teebki Hamiltoni Barcelona võidust tähelepanuväärse loo: lapsepõlve Ferrari-unistus sai lõpuks täidetud, kuid mitte täpselt sellisel kujul, nagu ta seda 12-aastasena Schumacherit vaadates ette kujutas. Võit andis Ferrarile suure tulemuse ja Hamiltonile isikliku läbimurde, samal ajal kui tema kommentaarid näitasid, kui palju loeb selles meeskonnas endiselt ka see, kuidas Ferrari välja näeb ja mida selle punane värv sõitjale tähendab.